aktivepuhkus
     
 

Valla ehitusmäärus

Ehitustegevus
 

Taotluste ja teatiste esitamine
Ehitustegevuseks vajalike lubade taotlusi ja ehitiste  teatisi võib  esitada  käsitsi täidetavate blankettidena. Selleks tuleb ehitisregistri veebilehelt http://www.ehr.ee vajalikud blanketid välja trükkida, käsitsi ära täita ja esitada paberil kohalikule omavalitsusele. 

Teise võimalusena saab taotlused või teatised esitada digitaalselt allkirjastatuna koos vajalike lisadega elektrooniliselt.

Kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate ehitustegevust reguleerivate loataotluste läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseadusele.


Riigilõiv tuleb kanda Meeksi Vallavalitsuse arvele:
Swedbangas 1120156781
SEB pangas   10102034607008

Ülekande selgitusse märkida, mille eest riigilõiv tasutakse.


Ehitamist reguleerib alates 2003. aastast Ehitusseadus

Toome välja olulisemaid lõigud ehitusseadusest, et ehitamisega tegelevad isikud oleks kursis oma õiguste ja kohustustega.

• Ehitusseaduse (edaspidi ES) § 2 lõike 6 alusel on ehitamine:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine;
4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;
5) ehitise lammutamine.

• Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. (ES § 2 lõige 8)
Seega on ka katusekatte kui piirdekonstruktsiooni vahetamine (eterniit vahetatakse näiteks profileeritud pleki vastu) ehitise rekonstrueerimine s.t. ehitamine.

• Reeglina võib ehitada vaid ehitusettevõtja. Üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist võib enda tarbeks ehitada ka ise. (ES § 12 lõiked 3 ja 4)

• Ehitamine peab üldreeglina toimuma vastavalt ehitusprojektile. (ES § 12 lõige 1)

 Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema:
1) koostatud või kontrollitud ES §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt või
2) kontrollitud ES §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. (ES § 18 lõige 4)

• Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on:
1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda;
2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. (ES § 19 lõige 1)

• Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, ES paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude ES § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist.

Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. (ES § 12 lõige 2)

• Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (ES § 22 lõige 1)

Ehitusloa saamiseks tuleb esitada vormikohane ehitusloa taotlus, ehitusprojekt ja tasuda riigilõiv.

• Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega;
3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd;
4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.
Kirjalik nõusolek on sisuliselt ehitusloa leebem vorm, mille saamiseks ei ole reeglina ehitusprojekt nõutav.
Kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada vormikohane taotlus ja tasuda riigilõiv. Põhjendatud juhtudel on kohalikul omavalitsusel õigus ka kirjaliku nõusoleku andmiseks nõuda ehitusprojekti esitamist.

• Väikeehitis ES mõistes on

1) kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone;
2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega.
Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui ES §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba. (ES § 15 lõiked 1 ja 2)

• Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama kohalikku omavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada vormi kohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (ES § 16 lõige 6)

• Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. (ES § 15 lõige 3)

• Ehitise omaniku kohustused ja õigused on ära toodud ES §-s 29. Loetelu kohustustest on küllaltki pikk, kuid põhinõueteks on vajalike lubade (ehitusluba, kirjalik nõusolek, kasutusluba) olemasolu, ehitise projektikohane ehitamine, omanikujärelevalve tagamine ehitamise ajal, maaüksuse korrashoid ja ohutus ümbruskonnale.

• Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.(ES § 32 lõige 1)
Kasutusloa saamiseks tuleb:

1) esitada kasutusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja, ehitustoote importija, ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;
5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
51) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;
6) tasuda riigilõiv. (ES § 33 lõige 2)

• Riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitisel, riigikaitselise ehitisel ja elamiseks mittekasutatava väikeehitisel,ei pea olema kasutusluba. (ES § 32 lõige 2)

• Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. (ES § 32 lõige 3)

• Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele.

Ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. (ES § 72 lõiked 2 ja 3)

Meeksi valla ehitusmäärus